Vabatarkvara all peame silmas ennekõike avatud lähtekoodiga vabavara, mille arendusel saab igaüksjõudu mööda kaasa aidata.
Vabatarkvara ei ole lihtsalt tasuta kasutatavad programmid, mille lähtekood ei ole avalik. Niisugused programmid võivad sisaldada mittevajalikke ja suisa ohtlikke lisasid.
Vabatarkvara on avatud koodiga – see tähendab, et seda saab muuta vastavalt vajadustele. Vabatarkvara eest ei pea kunagi maksma hakkama. Selle loojad ei saa tarkvara niisama uuesti “kinni keerata”, isegi kui nad seda üritavad, siis võib vabalt tekkida uue nimega sama programmi järglasi (MySQL -> MariaDB või Percona Server, või OpenOffice.org -> LibreOffice).
Selline lahendus pakub palju kindlamat tulevikku ja suurt turvalisust, sest iial ei tea milliseid “tagauksi” võib olla jäetud kinnisesse kommertstarkvarasse. Vabatarkvara kasutajat ei saa sundida maksma versiooniuuenduse eest raha, seega on vabatarkvara pikas perspektiivis kindlam ja soodsam lahendus.
Näiteid vabast tarkvarast:
Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, OpenOffice.org, Abiword, Koffice
Näiteid tasuta kinnisest tarkvarast:
IBM Lotus Symphony