Linux äritöökohal

“Kuna senised arvutispetsialistid ei osanud
mind Linuxi suhtes aidata, siis olin juba valmis uskuma, et olen selle
keskkonna ise välja mõtelnud ning pean uue arvuti ostma :)”
Jaana Viires
OÜ Tekstitoimetus

Esiteks – Linux ei ole Windows. Windows võib mõnedeks asjadeks hea olla, aga paljusid asju annab paremini teha. Kõik ei pea käima sama moodi kui Windowsis ja kui see kohe ei käi sedasi, siis see ei ole viga, vaid võib hoopis olla paremini lahendatud või lihtsalt teist moodi.

.exe failid ei tööta. Nad võib tööle panna, aga parem on ajada asju nii, et neid ei ole vaja. Windowsi suur probleem on olnud aastaid, et tavakasutaja võib võrgust tõmmata “tasuta” programmi, mis on nakatunud, sisaldab mingeid kasutajale märkamatuid halbu asju (spyware, adware). Parem on vältida teie süsteemis testimata tarkvara lisamist, olge parem ettevaatlik! Kõikjal!

Tarkvara lisamine käib tarkvaralao abil – see on hoopis erinev Windowsist. See meenutab Apple iPhone’i App Store’i ja Androidide Google Play’d (endine Android Market). Asi on selles, et Linux koosneb vabast tarkvarast ja iga Linuxi kokku panija lisab Linuxisse ka kohe võimaluse võrgu kaudu vajalikke vabatarkvaralisi programme juurde saada. See on turvalisem, sest opsüsteemi pakendaja kontrollib oma tarkvaraladude sisu paremini, need on ülevaadatud ja sobitatud just valitud süsteemi jaoks. Usalda tuleb parem süsteemi sissehitatud tarkvaraladu (nt Synaptic Esto/Ubuntus, Yum Fedoras/RedHatis), mitte värvilist .exe faile (või muid) pakkuvat veebilehte.

Te ei pea saatma faile teistele kasutajatele täpselt samas vormingus, milles teil fail tavaliselt on. Kontoriprogrammides faile salvestades võib valida, millises vormingus parasjagu on vaja salvestada. Kui saadate uuele kliendile, siis mõistlikum on lasta OpenOffice.org’i kirjutamisprogrammist salvestada .doc fail (Microsoft Word 2003). See on loetav nii Microsoft Office 2007/2010 põikpäistele andunud fännidele, vanale Office 2003 kontoripaketile truuks jäänud viimsetele mohikaanlastele kui ka OpenOffice.org’i kasutavatele säästlikele inimestele. Püsiklientidelt tasub küsida, mida nad kontoriprogrammina kasutavad ja saata neile faile ainult selles vormingus (docx MS Office 2007/10 puhul, doc MS Office 2000/03, odt OpenOffice.org/LibreOffice/Lotus Symphony jt).

Käsurida ei ole ainult arvutivõluritele. Tänapäeval ei pea seda enam peensusteni tundma, aga põhitõed võiks endale selgeks teha, sest see aitab säästa palju aega. Vähemalt palju arvutit kasutaval inimesel, kellel tuleb ette vahel mõni probleem.

Ära otsi My Computer, C: ketast. Seda ei ole. Linuxis käib asi teisiti. On failipuu, mis algab / märgiga “kasutast”. USB/CD/DVD kettad ühendatakse /media alla. Kasutajate failid on /home/kasutaja kodukaustades. Ülejäänud / kaustad nagu /etc, /bin, /usr sisaldavad süsteemi jaoks olulisi faile, see on analoogne C:Windows ja C:WindowsSystem kaustade sisule, parem on seda mitte näppida kui arvuti töötab kenasti. Sellel on omad head omadused, küll näed.

Ära jäta uuendusi vahele – see kehtib ka Windowsis. Uuendused hoiavad süsteemi turvalisena, nad on testitud ja ei riku midagi lõplikult ära. Ole ettevaatlik ainult suurte uuendustega ja ära kasuta beta või alfa versioone (kui sa riskida ei taha).

Linuxis on mitu töölauda – aknad ei kao ära, sa satud kogemata teisele töölauale. See võimaldab kiiresti vahetada mitut töörežiimi – ühel töölaual on meiliprogramm, teisel tabelarvutus – kuidas ise soovid. See vahetab kiiremini ja paremini kui akende vähendamine või kõrvuti tõstmine. Uuemates Linuxites vahetatakse töölauda tihti mõne ilusa eriefektiga, näiteks pööratakse ekraanile kuubiku teine külg ette.

Linuxi suureks plussiks on kiiresti installitav tarkvara. Windowsi koduversiooni võib ühele arvutile uuesti installida 5 korda, Professional versiooni 10. Näiteks kui kõvaketas katki läheb, tarkvara tõsiselt katki läheb ja siniseid surmaekraane viskab või muud säärast juhtub, siis võib seda tarvis minna. Windowsi tarkvara läheb ikka mingi aja tagant “rikki”, muutub aeglaseks või kipub jukerdama. Mida rohkem kasutad, seda tihedamini juhtub. Windowsi uuesti install, eriti koos rakendustarkvara nagu MS Office, Adobe Photoshop jne installeerimisega võtab ilmatuma aja. Sisuliselt terve tööpäev läheb sellele ära, küsitakse installivõtit, tehakse 5-6 restarti. Kui Windows peale saab on pool tööd veel ees: rakendustarkvara peaaegu kaasas pole. Seda tuleb mööda internetti või kommertstarkvara puhul plaadiriiulit mööda taga ajama hakata. Linuxis on asi palju lihtsam – install võtab pool tundi. Esmajärjekorras kontoritööks tarvis minev OpenOffice.org/LibreOffice on kohe kaasas, samuti Firefox veebisirvik. Mida veel vaja läheb saab lisada lihtsalt tarkvaralao kaudu, ilma seadmata arvutit ohtu testimata tarkvaraga kahtlastelt veebilehekülgedelt. Kui oled kaval ja jagasid Linuxi jaoks ketta kahte ossa – / ja /home lõikudeks (partitsioonideks), siis järgmisel korral Linuxit üle installides on sul kõik veel lihtsam. Sinu dokumendifaile pole vaja selleks ajaks kuskile teisele kettale liigutada (varukoopia võiksid enne muidugi teha, äkki valid installides kogemata / kaustaks senise /home lõigu kettast, see ei oleks hea, või juhtub midagi muud halba).