Kuidas installida tarkvara

Debianis, Ubuntus ja selle järglastes (nt Estobuntu ja Mint) saab installida tarkvara .deb pakkidest. See on analoogne Windowsi .msi failidele. Nendes pakkides on sees vajalikud programmifailid, nende seadistused ja vajalikud teegid. Tihti on programmi failid jagatud mitmesse .deb pakki, näiteks andmete ja programmi jaoks eraldi pakk. Paljud programmid vajavad erinevaid teeke (lib faile, lib kaustadest, analoogsed Windows’i .dll failidele). Kuna Linuxit on mitmeid erinevaid versioone ja sadu erinevaid pakendajaid (nt Red Hat, SuSE, Ubuntu, Mint, Debian, Gentoo), siis ei ole soovitav installida tarkvara ise käivituvatest installatsiooniprogrammidest (install.sh, install.bin vms). See ei pruugi tagada programmi head koostööd kasutatava Linuxiga.

Kõige lihtsam ja ohutum on seepärast installida tarkvara Linuxi konkreetse väljalaske tarkvaraladudest ehk repositooriumidest. Need on analoogsed Apple’i iPhone’i Appstore’ile või Google Android Market’ile. Erinevalt viimastest ei sisalda tarkvaralaod tasulist tarkvara, kuid teatud tarkvaraladudes on kinnise koodiga vabavara (näiteks Adobe Flash’i pistikprogramm või osad Google programmid nagu Chrome, Picasa jt).

Kõige põhjalikum graafiline paketihaldur Ubuntu/Mint/Debian linux’ites on Synaptic. Algajale võib see veidi keeruline tunduda, seepärast on Ubuntu ja Mint loonud endale lihtsamad tarkvarahaldurid. Kogenud kasutajad võivad tarvitada aga käsureapõhiseid programme apt-get või aptitude. Kõik tarkvarahaldurid kasutavad sügavamal tasandil käsurea programmi dpkg, millega on võimalik üksikuid pakette installida, kuid see ei halda lihtsalt pakettide vahelisi sõltuvusi.

Kinnise koodiga vabavara litsentsitingimused võivad erineda oluliselt GPL litsentsist, see üldjuhul ei tähenda, et seda tarkvara ei tohiks kasutada ka ettevõtetes. Näiteks Adobe Flash ja Reader on ju saadaval ju tasuta ka Windowsile. Vaba tarkvara litsents ehk GPL litsents ei piira kuidagi selle tarkvaraga loodavate materjalide autoriõigusi, need võivad olla nii vabad (dokumentide/piltide puhul nt soovitav Creative Commons) kui kinnised ehk autoriõigused jäävad täielikult teile või teie firmale. Loodava materjali litsentsi üle otsustate ise. Isegi osale vabale tarkvarale võite ise teha parandusi ilma, et teil tekiks kohustust nende muudatuste sisu avaldada. Samas oleneb see konkreetsest litsentsist – osa tarkvara nõuab muudatuste sisu avaldamist rangemalt kui teised programmid. Kõige leebemaks on erinevad BSD-tüüpi litsentsid, mis lubavad suisa teha tarkvarast kinnise muudetud versiooni (nt Apple OS X tugineb osalt sellisel tarkvaral). Tavaliseks muutmise piiranguks on see, et teie ei tohi selle tarkvara muudetud kuju anda kasutamiseks (nt rentida) teistele ettevõtetele ega seda tarkvara müüa. Teistele kasutamiseks andes peate te tarkvara lähtekoodi avaldama, kuid muudatustega versiooni ei tohi te müüa mingil tingimusel. Näiteks avavad oma muudatustega lähtekoodi kõik suuremad vabatarkvaral baseeruvate toodete müüjad, näiteks Synology võrgusalvestusseadmete tarkvara vabatarkvaraline osa on või Buffalo koodid on firmade kodulehelt viidatud ja alla laetav. Tõsi, tavainimesel pole sellega suurt peale hakata, sest see vajab põhjalikemaid arvutiteadmisi ja tarkvaraarenduse oskusi.

Madis Veskimeister